Aga no ei, liiga tähtis ja kallis oled. Oleks ju hea, kui saaksin oma tunded hetkeks välja lülitada ja mõelda, et elu on pidu. Nautida seda ja mitte muret tunda... Oleks ju lihtsam...
Isegi fantaasia ei taha enam hästi tööd teha... Vahepeal tundub siis kõik nii hall ja tühine... Siis haaran igast õlekõrrest ja üritan naeratada... Nii on lihtsam ja keegi ei pea minu pärast muretsema...
Nii et naeratus näole ja silmad särama, parim pettus üldse.
Tee mis sa teed, aga ikka ei muutu midagi. Lihtsalt olukord ja hetk muutub, asjaolud muutuvad... aga inimesed jäävad ikka samaks. Loodad, et midagi muutuks ja üritad kõike lahendada ja uuesti proovida... Mõttetu, lihtsalt keeruline... Aina pettud ja pettud... Peaks tegema oma elus kannapöörde ja lihtsalt alustama uuesti... Mitte just algusest, aga sealt lähedalt. Äkki siis saab õnnelikuks.... Igatsen seda väikest õnnelikku tüdrukut ...
No comments:
Post a Comment