Oh issand, sa ei kujuta ette kui pika jutu ma mõtlesin siia kirjutada ja kõike lihtsalt sellepärast, et sa sattusid paanikasse nii tühise asja pärast. Tahtsin kirjutada, et keegi pole täiuslik. Meil kõigil on omad head ja vead, aga see ongi sõprus, kui sa suudad inimest võtta sellisena nagu ta on. Tõelised sõbrad on need, kes julgevad öelda oma arvamuse sulle, isegi kui seda võib olla valus kuulata. Kuid samas on nad ka toeks, et aidata sul olla üle sellest. Ma võin ju öelda, et sa oled paks, aga samas pakun lahenduse, et hakkame koos jooksmas käima. Kas poleks hea variant, saaksime koos rohkem aega viita ja samas teha enda jaoks midagi kasulikku. Aga nojah, minu sõber olles ei tohi sa olla isekas, enesekeskne egoist, kes ei näe enda eest kaugemale.
Kuidas on võimalik, et mingi kutt mõtleb või isegi ütleb tüdruku kohta sitapea?
Lasteaialaps ka teab, et nii ei ole viisakas.
Kui hoolid siis näita, sest sõnadega võid teha suure linna kuid käega ei löö lahtigi.
Lubadused jäävad enamasti lubadusteks, sa ise peaksid seda kõige paremini teadma, sest sa jagad neid ise kahte lehte, täites ainult mõne üksiku neist...
No comments:
Post a Comment