Ükskord

Pean välja rääkima, keeruline on magada. ;)

... sumedal suveõhtul, oodates ja kergelt närvitsedes. Mõne tunni pärast pean olema maja ees valmis, kaasas asjad telkimiseks. Kõik söögid ja joogid ning muu kraam on olemas koha peal. Minu mureks on telk ja magamisasjad enda jaoks. Seltskond on nagu ta on, pooli tean ja ülejäänud ma loodan on lihtsalt toredad. Oh, olekski unustanud putukatõrje võtta, kähku kotti.

Lähme marsabussiga, õnneks pole sõit nii pikk, kõigest tunnike. Kaks marsat on, rahvast piisavalt, aga miks ma just sattusin sellisesse kus pole ühtegi tuttavat nägu... Ma pole just eriline suhtleja tüüp ka, ise eriti ei alusta juttu. Õnneks on kõrvaklapid hea pääsetee. Natuke veel ja olemegi kohal. Koht on imeline, karjäär mingisugune, väike aga loodetavasti soe ka. Aga muidu mõnus liivane rand ja lähedal ka murulapike telkide jaoks. Liigungi telki üles sättima, natuke teistest eemale. Mine tea, äkki norskan öösel.

Teeme grilli, puit peab söestuma ja see võtab aega. Osa seltskonda soovib minna ujuma ja teised istuvad lõkke kõrval, pudelid juba näpu vahel. Ma ütlen teistele, et lähen jalutan veidi, tutvun ümbrusega. Võiks ju midagi huvitavat leida. Üle teeraja minneson väike võsa, mille taga on küngas. Ronin sinna üles, vau, see vaade. Märkan ka väikest sopikest karjääris, selline sinine ja nii kutsuv. Nüüd tahan ujuma minna kindlasti. 

Väike ränne ja olengi kohal, ega rätik polegi oluline. Riided seljast ja varbaga vett katsuma. Mõnusalt soe, täpselt paras aeglaselt vette jalutada ja harjuda. Keegi hõikab, et kas on ka soe vesi... Keeran ümber ja märkan kena nägusat, päevitunud ja meeldiv. Vastust ootamata, tõmbab ta särgi seljast ja jookseb vette. Nojaa, nii palju siis omaette olemisest. Ujuda saan ju ikka, mõnulen selili vees. Lasen lihtsalt veel end kanda, rahu ja vaikus, kuni järsku keegi on mu kõrval. Ma olin juba unustanud, et pole üksi. Lõpetan ujumise ja seisatan, oodates mis noormehel plaanis on.

Noormees on üpris jutukas, ta polegi meie seltskonnast. Lihtsalt kohalik, kuigi ma küll mingit asulat ei märganud sõidu ajal. Tundub olevat päris tore, jutt lausa jookseb, naerame lõpuks mõlemad. Järsku ta haarab minust ümbert kinni ja suudleb mind. Vauu, ta huuled, need on nii pehmed ja üle üldse tunne on vapustav. Ta keel tungib mu suhu, ma tunnen kuidas ma värisen mõnust. Ainult tema suudlus paneb mind teda juba tahtma. Ta käsi on mu pihal ja teine kannil, tõmmates mind enda vastu. Ma tunnen ta jäigastunud peenist. See ajab mu hulluks, ma tahan teda enda sisse sügavale. Õrnalt libiseb käsi mu jalgevahele, lükates püksikud kõrvale. Ta näpud leiavad tee mu sisse,tehes seal ringe. Ma oigan suudlemise ajal, vahel. Ma hüppan talle sülle, tema peenis libiseb minu sisse. Vau, see on suur. Ja võimas, tõuge tõuke järel, ma lõpetan. Ja uuesti, nüüd veel tugevamad tõuked, vesi lainetab. Ja ma lõpetan uuesti. Nüüd veel ka kolmas kord, koos temaga. Õrnalt suudlen teda põsele. See kogemus oli hämmastav. Sositan kõrva, et minu telk on see seal veidi teistest eemal olev kollane, libisen aeglaselt alla ja ronin veest välja, kummardan ja haaran oma riided, jalad värisevad kuid tuleb olla tugev. Lehvitan ja lähen lõkke juurde, väljas on päris hämar ja teised juba muretsevad ilmselt.

Teised märkavad mind juba kaugelt ja uurivad kus ma kolasin. Jutustan, et imetlesin vaadet ja käisin ujumas, aga ilmselt jalutasin liiga kaugele ega pannudki aega tähele. Naeratan ja punastan, ise imestan, et võhivõõraga sain nii lihtsalt rääkida. Grillilt tulevad mõnusad liha lõhnad, kõht on päris tühi. Natuke jooki ja seltskond on minu jaoks ka vabam. Jutustame ja naerame. Nii see aeg möödubki, kell on juba suht palju ja enamus seltskonda juba magabki. Keegi haigutas valju häälega ja endale tuli ka järsku selline unekas peale. Peakski telki minema. Õnneks on öö soe, ikka mõnusalt palav, saab lausa pesus magada.

Ei möödugi palju, kui kuulen, et keegi sahistab telgi ees ja üritab lukku lahti teha. Tõusen istuli ja avan ise, kunagi ei tea, kes ja kus koperdab. Ukselt vaatab vastu see sama tuttav noormees, naeratab ja ulatab lilled. Tõmban veidi ukse eest ära, et saaks sisse tulla ja ukse kinni panna. Istun magamiskotis ja vaatan lilli. Metsalilled, kaua ei püsi aga ilus žest. Lükkan need telgi keskele katuseakna alla, noormees rabab mu puusadest ja tõmbab enda poole. Lausa enda peale, suudleb mind, sasib mu juukseid ja laksab kanni. Suudlused lähevad kirglikumaks ja mängu tuleb keel. Nii õrritav ja erutav, ja ma tunnen kuidas ta riist jäigastub vastu mind. Mu keha läheb hulluks, nüüd on ainus valik teda uuesti saada, tunda. Ja juba leiavad ta sõrmed tee mööda mu kanni jalgevahele. Need silitavad ja paitavad, hellitavad, ja samal ajal näksan ma teda kõrvast. Mu keha on viimasel piiril, nii valmis ja nii kiimas. Püksikud kõrvale ja riist sisse. Maal on palju võimsam, vau. Ja siis on ta järsku minu peal ning tõstab mu jalad enda õlgadele. Algul vaikselt ja sügavalt, järjest tugevamini rammides. Metsik ja meeletu, kirglik, loomalik seks...

Uinun oma võõra kaisus, teades, et hommikuks olen üksi. Seiklus mis jääb meelde...