Inimesed on üldse kummalised ja veidrad, eriti veel siis kui nad on kõigest tuttavad. Tegelikkuses on palju selliseid inimesi kes on ainult tuttavad ja ei midagi enamat. Sõpru, eriti veel häid sõpru, on väga vähe. Mis teeb ühest tuttavast sõbra? Kui palju peaksime teadma ja kursis olema teise inimese elu ja oluga, et saaksime tema kohta öelda sõber ja et ma tean seda inimest läbi ja lõhki?
On oluline, et inimesel oleks vähemalt üks sõber, keegi, kes oleks usaldusväärne ja aus, ning kelle peale saaksid loota. Kui kaua võtab aega kellegi tundma õppimine, kui põhjalikult saab kedagi tundma üldse õppida? Igal ühel meist on omad tumedad saladused, mida ei tea peale meie mitte keegi... Selliseid asju ju isegi oma parimale sõbrale ei räägita. Kas siis on õige väita, et me teame kedagi nagu oma viit sõrme? Kas me siis tunneme inimest läbi ja lõhki?
Inimesed on ja jäävad erinevateks. Leides siiski kellegi, kellel on sarnased soovid, mõtted ja näiteks eluviisid, oled leidnud enda kõrvale just kui sõbra, kes oleks toeks sulle terve elu. Kes teab, võib-olla areneb sõprusest midagi enamatki...
Uskumatu, maailmas on nii palju inimesi, indviide, isikuid. Kõik nad on erinevad ja isesugused. Samas võib leida kõikjalt sarnaseid jooni käitumises, mõttemaailmas või välimuses. Alati on midagi, mis seoks näiliselt kaht erinevat inimest. Kahjuks võib olla see ühine tunnus liiga väike, et mängida suurt rolli ühendamisel. Ilmselt seepärast on maailmas nii palju üksikuid inimesi. Maailm on täis erinevusi, kuskil on ikka keegi kellegi jaoks.
Kui ei proovi, ei saagi teada. Selleks, et leida seda õigemat ja paremat, tuleb proovida paljusid valesid.
Elu on just kui film, kahjuks siiski ilma pausita, ilma kerimisteta...
Tihti mõtleme üle, kujutame asju ette, planeerime liigselt tulevikku... Mis saaks sel juhul ja mis juhtuks tol puhul? Ilmselt tuleb see sellest, et kõik me tahaksime, et asjad käiksid meie tahtmiste järgi. Muudaksime oma nägemuse järgi terve maailma paremaks, meie jaoks... Kuid mitte teiste. Kõik tahavad ju alati midagi, iseasi on nende asjade saamine. Siiski unistamine pole keelatud ja võib olla kunagi, jah kunagi täituvad ka meie soovid.
Tahan, aga samas ei taha ka... Keeruline, eks ole? Paneb lausa pea valutama... Liiga palju mõtlen asjadele, millele ei peaks mõtlema.
No comments:
Post a Comment