Sunday ...

Päris hea... poolene VVB ja siis segumahl lisaks youtube'le, parim.

Ei saaks just öelda, et oleks mingi mase või nii, aga suht masendav on olla...

Harjumatu tühjus... Tahaks leida midagi või isegi kedagi, kes täidaks selle tühjuse...

Ma ei tea kus oled sa, mis teed ning kellega... Imelik on et ma isegi peakski selle peale mõtlema, aga siiski ma teen seda. Kõik võtab aega, kuid siiski... aega mul on, kahjuks või õnneks.

"Tule ja võta mu aega, sest aega mul on..." aitäh, kes iganes seda lauset välja ei mõelnud.

Ma soovin, et elu võiks olla jälle lihtne... just nagu see oli ennem sinuga kohtumist... sina tegid selle keeruliseks oma sõnadega ja tegudega...

Lihtsalt tahaks, et kõik oleks möödas ja ma liiguks eluga edasi, lihtsalt kaugele edasi...

Keep your head up and see the freedom.

Nii, seega olen avastanud, et mul on sõbrad ja ka muu elu... sa polnudki seda kunagi.

Nii kurb on teada, et ükski suhe pole olnud mul korralik... Kõigis petta saanud... I just hate that.

Petmises all mõtlen nii vaimset kui füüsilist, ehk ka valetamine käib selle alla. Pole lihtne olla mina...

Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord... Kuid millal jõuab kätte see aeg, mil ma saan naerda ja öelda oli kord?

Armastades annad sa teisele võimaluse end katki teha. So true ...

Thanks for acting like you cared.


Seega... tahaks nutta ja karjuda, nii jube on olla... Miski ei aita, pisarad tahavad voolata....

Sõnade korrutamisest ei piisa enam... loodan, et see möödub kiirelt... 
 Tahan näha uuesti päikest ja tunda rõõmu, palun tule ja pane mind naerma...