Igalühel meist on teisik, eks ole? Või on lihtsalt varjud minevikust... Inimesed, keda me ei taha meenutada, kuid kellel on me elus siiski mingi kindel määratud koht?
Peas keerleb jälle nii palju mõtteid... Mida võiks teha ja mida mitte, mis oleks õigem ja mis oleks parem, kellele? Rasked otsused ja valikud, midagi ei tule elus lihtsalt kätte, kõike tuleks tegelikult kaaluda ja pikalt planeerida... Tähtis on ettemõelda, olla just kui selgeltnägija... Kahjuks mina seda ei tee... Omad vitsad peksavad siiski kõige valusamini ja oma lollused on need, mis maksavad kõige hullemini kätte... Mis saaks kui kõik oleks läinud teisiti?
Noorus on ju selle jaoks, et seda nautida... Kuid millal lähme me nautimisega liiale ja rikume sellega oma tuleviku? Kus jookseb piir mineviku, oleviku ja tuleviku vahelt? Kas minevikus tehtud vead on andestatavad tulevikus? Tahame ja loodame alati parimat... Kõik tahaksid olla ilmselt paremad ja täiuslikumad...
Oh jah, Tarmol on õigus, ma mõtlen liiga palju... See paneb mu pea valutama...
"Tere. Sa ei tea, kes ma olen, aga nii ongi hea."
Sinna kuhu jalad meid viivad...
Aga aitäh Viiu, Club Vision oli suurepärane... Hardstyle is in the house :)
P.S. hiljem panen pildi ka... vb isegi mitu.
No comments:
Post a Comment