Ka mina.
Ilmselt liiga palju muutunud. Ei oskagi enam midagi peale hakata, Tahaks abi... Samas tahaks kõigest eemale.
Peab ilmselt rohkem pingutama, aga kuidas ja mida...
Eksole, inimesed ehitavad seinu, et ennast kaitsta teiste eest.. Varjata oma sisemist mina. Kahjuks tõrjume teisi niimoodi endast eemale, lõpetame siis üksinduses... Üksinda. Ilmselt olen alustanud sammumist seda teed mööda, loodan, et midagi siiski muutub ja kuskilt paistab päiksekiir... Andes lootust.
Mis toimub? Miks tunnen end nii süüdlaslikult? Kõik tundub justkui olevat minu süü... Aga äkki ongi?
Naiivne sinisilm, kes usub ja usaldab kõiki ja kõike... Tuttavaid on palju, kuid sõpru on vähe.
Masendus hiilib ligi.
Ootused on kõrged, ilmselt seepärast peangi nii paljudes asjades pettuma ja haiget saama... Kõik algab siiski iseendast.
Lihtsalt unustan mineviku ja elan tänases... Igaüks teeb oma valikud ise, kannab ja vastutab ka oma koormate eest...
Soovisin, mis soovisin... kõik lõppeb teisiti kui plaanitult.
Tegelt peaks lisama ka oma märkmed märkmikust, aga on sel enam vahet?
*Päris tummine, nii peabki. Rohkem ja rohkem, meil mõlemal on oma elu... Nii oli ja jääb ka ilmselt...
Raske on, aga saan hakkama... Nagu alati... Lahendus on, et ei tohi liiga palju loota... Tahaks nutta...Pole üldse lihtne, selline mase tuleb peale...Pole üldse lahe, tead jah?
Ei aga... Tule ja sure lits...? Nagu mismõttes? Annan alla...
Et sinust üle saada, tuleb leida keegi, kes on sinust parem... Proovides ja katsetades ;)
I am bad and I feel bad.
Pole tegelt mõtet mõelda mis oli, tähtis on see mis tuleb...
Siht tulevikku ja pilk kaugustesse. Kes tahab näha vikerkaart, peab leppima ka vihmaga... Ehk pole head ilma halvata.
Tummine...
Tahan kogeda nüüd midagi erilist ja romantilist. Ei taha enam valesid ja saladusi. Kõik on põhinenud ühel suurel valel. Purunenud lootused ja lubadused... Mulle ka meeldib... aga jaa, kogemused rikastavad.
Selline on elu...
No comments:
Post a Comment